Friday, September 30, 2011

Kaheksateistkümnes päev


Täiesti pooleli olen blogi jätnud,upsi.
Ei jõua päevade kaupa võttagi, pildid on suht selle järgi võetud.
Räägin mis siis lihtsalt toimunud on.

Eeem.... tegelt polegi midagi, selles ongi probleem, ei viitsi kirjutada kui miskit ei ole.
aaa, no nt. esimene pilt. hahaha. Kui me arvasime, et eelmise aasta korteriomanik mr. Charlie ak mr. Peer oli jube imelik juudike ja ei tahtnud teda enam eal näha(kahjuks oleme teda näinud igal pool:S), siis see aasta meie omanik polegi nii mõistuse juures kui me arvasime algul. Esiteks on prantslastel vist mingi imelik vajadus koguaeg midagi koju uut osta. Nii oli peerul(see nimetus tuli PR-st) kes meile koguaeg mingeid sahtleid ja asju ostis ning on ka Justine´il. Igapäevane on see, kui tuleme koju, on kas paar uut sahtlid,kappi või peeglit(mida meil on juba 18 toas:D) juurde ostetud. Pluss ta on haige mõrd selle puhtuse osas(mitte, et me haiged räpakollid oleme), noo ikka väga õudne inimene. Marleen leidiski oma kohvri nt. üks päev sealt ülevalt:D:D Isegi see meie roomie Marina pole nii pedant :D


Mis see nädal siis tehtud on üldse? Kuule, oleme käinud paljudel castingutel, mis on olnud eriti edutud. Esiteks kuna meil siiski vähe castinguid, et oleks suur võimalus tööd saada ja teiseks siin läheb see kont nii peale ju :D (pärast reisu võtan ka end kokku ja hakkan treenima) Aga no see mis siin on- on kole. Tüdrukud on täielikud piitsavarred, iga järgmine kes castingule sisse astub on peenem ja me Marleeniga : ossavana, no vaata seda, ebareaalne :D See pole päriselt ilus, aga eks moemaailmas läheb ju peale. Selline asi on täielik freakshow, mis paneb mind kuradi komplekse tundma. Ma ei saa aru miks, sest see on jube. Ime, et nad püstigi seisavad. No see selleks. FW ka algas ja castinguid aina vähenes, kuni polnudki midagi. deem.
Rääkisin juba Viciga, et tahaks koju ära või Milanosse, et ei ole mõtet aega raisata siin. Lubas uurida.


 Peenikesed tüdrukud ajavad kõike paremat sööma :D 

jeeee, rõdult paistab Eiffelit(avastus)
 Hehh, nagu ikka sushist ei saa üle ja ümbes.
Nautisime ilusat ilma.
Siin on super ilusad ilmad, isegi liiiga ilusad. Nagu väga palav, eriti veel metrooga sõites, bööö, castingule koguaeg higimull otsa ees. rõõvee!! okok, tegelt on tore, et saab suve pikendada ja soojas olla:D




 Mingi päev käisime Candy-Shopil jälle Yo Aniga. 
Oi mis autosid ümbruses oli, njom njom
Svetlana
Marlenku



  
Tegime öösel veel Louis Vuittoni window shoppingut.
Mine kasvõi hulluks, see pood oli niiiiii suur ja oiiii kui palju ilusat:D




Kui ma olin täiesti otsad andmas ja nii väga tahtsin koju saada, siis äkitselt eile õhtul helistas booker, et ma töötan reedel(ehk täna) Rag&Bone´ile show roomis ja laupäeval Carvenile kuni neljapäevani. WHAAT? 
Kui ei julgenud veel "backstage" st välja tulla:D:D
Olin nagu õnnelik, et oo väga hea, töö, saab vähemalt money teha(ehk siis ennast siiski veel miinusest välja tuua:D:D) ja miskit on üldse teha, aga samas olin ma täiega õnnetu, kuna tahtsin ikka koju. Tegelt pole ju hullu, nädalake veel, kui miskit veel otsa ei tule. Teeb ilusti ära. 

Tänane päev läks kähku õnneks ka.
Algas haige kiirustamisega agentuuuri, kust sain siis voucheri töö jaoks ja siis jooksin juba tööle. Hahahaha, jõudsin kohale 174 rue du temple, mitte midagi ei saa aru.
 Helistan Geoffrey´le -
"well I am here now in the building, but I don´t have any clue where is it"
"hhmm, I´m gonna call them. wait! are u at 147 rue du temple?"
" mmm, noooo, u text me to go to 174???"
"wooow, sorrys sorrry, hahh, go to 147"

Hahh, okeei, eks ma siis jooksin sinna. Seal ka oli raskusi midagi üles leida, imelik koht:D 
Jõudsin igatahes kohale, kõigest 20 minutilise hilinemisega:D

Tööl hakkas kõik pihta. Olin ainuke modell. Sain hunniku riideid ja siis käisin näitasin klientidele. 
AHHHGHGHGHH, kui ilusad riided selles kollektsioonis on, no kuramus, ma oleks kõiki lihtsalt endale tahtud. Hea oli kanda neid. Crew oli ka vinge, kõik olid USA-st. Rääkisime juttu ja sõime jälle head toitu.

Olen tubli õpilane:D



HOUULYY ¤%%¤#### !!! kui haiged need kontsad olid! Need ei olnud kõrged, aga need olid killerid. Koperdasin sada korda, ma ei tea mis viga neil oli. Lõpuks eriti piinlik lugu. Suutsin klientide ees täiesti käpukile kukkuda nendega. Alguses kukkusin põlvili ja sealt edasi pepuli. Õnneks kõik olid mingi, et " are u okayy?? omgomgomg"  ma mingi " õõõ, i am so embarrassed ! :D:D"
Ma olin reaalselt shokis, nagu kuidas ma kukkuda sain :D
 Sain varem õnneks lahti, kuna pidin Hotel du Louvre´i Ameerika agentuuri castingule jooksma. Sinna minek oli ka haige jooks. Pluss metroos olin täiesti kokku pressitud ja iga peatuse ajal ütlesin endamisi " watch your ass, watch it!!!" :D:D Seal hotellis oi raske midagi aru saada, aga casting vähemalt tehtud.

Nii, okei, tegelt mul vaja kell 7 juba ärgata. Lähen heidan pigem magama! 

PALJU ÕNNE GRETEEEE!!!!!!!!!!!!!!!!

xxxxxoo !

2 comments:

  1. Mis oleks miinimumpikkus,et Pariisis modellina töötada? Muidu hästi lahe blogi sul :)

    ReplyDelete
  2. Nu ma tean, et miinum on 175cm, aga see on, et Pariisi saada(eks muidugi on ka erandeid) Agaa, et töötada, ei tea, oleneb töödest. Eile kohtasime ühte modelli, kes oli 172 ja teebki ainult commercial töid, erinevaid shuutinguid. Showde jaoks ei lähe. Aga ma tänan sind, tore, et jälgid:)

    ReplyDelete