Esimene-viies päev

 Nii võtsin siis kokku end, nii paljud küsisid blogi aadressi ja pidin piinlikult ütlema, et ei ole viitsinud sellega tegeleda ja seda ei olegi veel. Kuigi ma olen nii läbi omadega, aga siiski aega ju on, siis miks mitte siia midagi kirjutada ja teilegi rääkida/näidata millega tegelenud olen viimased päevad.  

Teisipäev- arriving day 

Karm oli. Kuna ma polnud esimest korda Pariisis, siiis ma autojuhti ei saanud. Pidin 34 kiloga mööda ilma trippima. Lennujaamast otsima Pariisi rongi ja Pariisis võtma metroo linna Hotel de Ville´i ja sealt siis ka agentuuri jõudma. Käed on siiamaani valusad kohvri vedamisest. Ajasin isegi koera peaaegu alla. Jõudsin agentuuri ja ma olin nii õnnelik, et nad minust kohe esimesel päeval ei teinud snäpse, ma olin ikka täiesti räsitud. Sain siis uue kodu adre, uue sim kaardi, kaardi ja lastigi mul koju puhkama minna. Järjekordne seiklus oma asjadega sinna ja mind võttis vastu üks lahe omanik, kes tutvustas siis korterit,  mida võin teha mida ei. Tema lahe olek ja suurepärane korter tegi mul tuju nii rõõmsaks. Olen esimesena kohal(3modellile on see korter, 2 tükki tulevad järka nädal, 1 neist Marleen, wuuhu) modellidest ja sain valida parimad palad endale. Teen korterist mingi päev rohkem pilte, siis saab võrrelda eelmiste korteritega ka, oii kui meeleldi ma maksan selle eest siin 800 eurot kuus, kui teised kärnased korterid on olnud sama hinnaga:D pluss veel super asukoht on ka. Ega siis midagi, sättisin end sisse, käisin veel poes. Mõttetus nurga poes, kus ükski asi ei maksa vähem kui 2.50 ja ma ehmusin nii ära:D Nüüd olen juba leidnud palju normimad poed ja ei lähe nii hullult pappi. Oii, aa paanikat sain ka õhtul, kui avastasin, et olin agentuuri sim kaardi juba ära kaodanud. Esiteks nad oleks mõelnud, et ma napakas(mida ma olengi), et 5 tunniga selle suutsin ära kaotada ja teiseks peaksin selle kinni maksma. Õnneks hommikul leidsin ülesse, aga no see poleks üldse ime minu puhul. Ma liiga udu :/

Kolmapäev.

Ei teinudki midagi väga tarka. Käisin agentuuris, sain raha ja teada, et tulin ikkagi liiga vara, kuna castingud algavad alles järgmine nädal ja esimesed castid ongi mul alles reedel. No vot, eks ma siis läksin agentuuri lähedal olevasse armsaks saanud kauplusesse Forum des Halles´isse ja otsisin seal mega kaua oma lemmikud poodi, kust ma eelmine aasta lempar kingad ostsin. Pärast 20 korda ära eksimist ka leidsin ülesse ja oeh, läksin hulluks. no nii ilusad asjad on ikka kontsad. Valisin ühed teiste seast välja(jätsin muidugi ootama mõned, et järgmine kord ostan) ja ostsin ära. Ma nagunii tulin aint ühe paariga Pariisi(mis on minu puhul saavutus) ja ilmselgelt ma ei saa hakkama nendega:D 

Kurat ja jälle hakkab pihta see Pariisi elu, et nii väss on koguaeg. Metroo ja nii. Pidingi ruttu koju minema, et püstigi seista. 

Läksin koju ja tegin pilti eputamiseks. 

Forum des Halles

eriti lahedad nimed on neil: kiss and cute(kahjuks ei tee vahet kumb on kumb)

Neljapäev.

Ometigi midagi põnevat. Eelmine päev rääkisime Gretega(kes on ka õnneks Pariisis, aga teise agentuuriga), et võiks minna katakombidesse. Ja seda me tegimegi. Aitas kodus passimisest. Hommikul äratasid mind mu nunnukad ahistajad jälle ülesse. Panin end valma ja saime siis seal kohas kokku. Vaatasime ossavana kui pikk järjekord, aga juttu tuli ja tuli ning äkitselt olime juba piletiletis ja tatsasime 20m sügavusele maa alla. Hästi põnev tundus. Siis olime kõndinud juba mingi 10 min läbi igava tunneli, teadsime, et peaksid tulema kondid jnejne ja siis muutusimegi täiega rahutuks, et no kurat me seda nii kaua kõnnime, midagi huvitavat palun. Ja lõpuks tuligi no sadu puuriita meenutavad kontideriitasid. nii vingevinge. Kuigi nagu suht imelik ikka, mitte mingit lugupidamist pole, lihtsalt on 6miljoni inimese luud seal ja siis turistid käivad nendega pilte tegemas, suht karm. Raudselt varsti kummitavad kõik need tegelased mind, kelle kolpadesse ma näppe sisse toppisin(A) Aga ei tegelt oli siiski tore kogemus. 

hahaha, hull kamp oli metroos ja siis niisama irvasime:D

                         

Edasi läksin juba agentuuri snäpse tegema ja castinguid järgmiseks päevaks saama. Võeti ka mõõdud ära, oooh, süüa saab jälle normilt. Läksingi siis pärast oma eelmisest korrast lemmikuks saanud daily monop´isse ja ostsin parimaid võikse kaasa. Kodus olles olin täiesti leebensisse ära lasknud, kui Grets ütles, et Kaia(veel üks eestikas) oli pakkunud tähistada Grete sünnat juba neljapäeval(muidu ta sünna reedel). woop woop. no olgu. Sättisime end korda, mitte midagi nagu fancylt võinii, täiesti selline casual.

 Läksimegi Kaia poole ja sealt edasi siis saime tema Pariisi tuttavatega kokku, sõime kuskil mega lahedas private lounge´is sushit ja kell sai ka 00.00 ja Gretele toodi isegi mega armas puuvilja nö.kook. Seltskond oli eriti chill, kõik nägid mega head välja ka. Otsustasime Gretega, et peame kiiremas korras ka shoppama minema:D. Ma ei saandki aru kas 1 või 2 neist olid PR-id, aga vahet polnud, nad olid igatahes palju lahedamad kui Milano omad. Pigem nagu sõbrad. Niiisiiis, läksime (kõndisime, siin ei ole seda, et autojuhid ´n stuff, siin vead end ise kohale:D) siis ühte huvitavasse kohta. Ma ei tea klubi versus baar või ma ei teagi, igatahes, nägi selline uhke ja vene stiiliga välja. Seal siis chillasimegi ja panime tantsu. Naljakas. Pariis ikka nii palju professionaalsem? no, et ei minda hulluks nagu Milanos. Seal on rahulik tsillimine, tiksumine. Aga no tore, vähemalt saime Grete sünna tähistatud ilusti ja läksime ka koju. 

Reede.

eeeee... ärkasin nii hilja, et ei jõudnud süüa ja jooksingi kohe castingutele. 1 oli kuskil linna otsas ja klient jäi veel hiljaks ka. Seal pidin juba ära surema. Mõtlesin, et ostan siis pärast seda endale kohe midagi näksida kasvõi, ei no muidugi ma olin kuskil linnast väljas ma ei tea mis alas, kus igatahes sööki ei olnud tunda/näha. Läksin siis järgmisele castingule, õnneks olin suht viimaste seas ja modelle polnudki nii palju järel ja sain kiiresti sellegi tehtud. Jällegi kuskil süüa pole ümber ringi, halb. Läksin toidukasse, ostsin meeletult süüa ja kui koju jõudsin siis üritasin süüa ning seda isegi oli raske teha, kuna energiat polnud. Väga hull. Peab ettevaatlikm olema järka kord. 

Õhtul mõtles Grete vist jälle välja minna, aga ma ei viitsind midagi sellist teha. Siis tegime hoopis plaani sushisse minna ja seal otsustasime sushi kaasa võtta ja eiffeli platsile veel Grete sünnat natuke tähistada. Olime seal, selline tsillikas. Kuigi need kohalikud lõpuks ajasid ikka kopa ette oma müügijuraga "buy champange? yes, no?" iga minuti tagant ja siis veel need eiffeli kujukesed ka. Järgmine kord panen sildi kaela, et " GIRL WITH NO MONEY " eniiihääoo, läks veits tuuliseks ka ja läksimegi edasi kondama. väga mõnus rahulik õhtuke. Pariis on ikka veel võrratum öösiti

Laupäev.

Täna-surin

okok, avastasin oma 16 tsooni(ei see pole G-punkt nagu keegi tark inimene arvas:D)(pariis on linnaosadeks jagatud numbrite kaupa). chuul. pole midagi öelda. on küll tegelt - OI KUI ILUSAD ON NEED MEHED!!