noniii, täna lõppes töö ja leidsin nüüd aega kirjutada, jeee!
Okei, mu tööst siis:
Algas siis esmaspäeval. Kõige karmim päev neist. Sest ei olnud harjunud. Ärkasin hommikul pool 7, nagu koolihommikuti ja tegin oma selle pooleteist tunnise tripi tööle. Algul ma rääkisin, et oi kui nõme, et see töö kaugel ja võtab aega see sõit janii. Parim osa selle töö juures oligi vist see tripp sinna, kus sai rahuneda ja end ette valmistada, veidike magada rongis janiii.. Seda ma täiesti nautisin.
Jõudsin siis sinna, sain endale kaelapaela pääsukaardiga ja siis see Nadin(tööandja) andis juba pika õhtukleidi, mille kohe selga toppisin. Nii siis pidin seal haigel suurel alal ringi käima ja reklaamima neid. Aga kui sul on killerid jalas(uued), siis mitme tunni prst jalad hakkavad hõõruma, väsima ja sa lihtsalt oled piinades. Samal ajal saad haigelt komplimente igasugustes keeltes, kui ilus ja super ikka ma välja näen, tehakse abieluettepanekuid, tööpakkumisi ja mis iganes, ise haigelt naeratan siis vastu, nagu olen hull lilleke rohus, aga tegelikult no nii suurtes valudes. Siis mul polnud plaastreid ka kuskilt võtta. Siis niimoodi 9 tundi jutti. Õnneks oli see, et ma käisin ringi ja ma võisin vahepeal nö. ära kaduda, et keegi isegi ei märka. Ära kadusin muidugi selleks, et puhata. See pole normaalne,a ga nii see oli. Ma käisin isegi vetsus vahepeal salaja magamas mingiks 20-30minutiks. Alati kuhugi maha istudes, viskasin kontsad nurka ja üritasin nagu puhata.
Esimene päev oli läbi ja ma olin nii shokis. Nagu juba eelmine postitus võis näida. Ma no konkreetselt läksin koju ja värisesin valust. Jalad on ville ka täis.(üleval pildil näha mis seisus nad suht on)
Teistel päevadel ma olin juba targem ja ostsin iga päev paki plaastreid kaasa, 20 plaastrit läks normaalselt päevas. ( Täna nüüd siis viimasel päeval, oli nii pikk kleit, et panin sokiga kontsad. hahaha, vähemalt ei hõõrunud rohkem, aga jalg siiski väsis karmilt) Ja nii ta siis läkski 4 päeva. Aaa, teisest päevast alates oli see, et ma ei saanud enam ringi käia ehk siis ära kaduda ei saanud. Aga leppisin siis kokku klientidega, et tund aega teen tööd ja siis 20 minti puhkust ja nii oligi. Õnneks nad olid täiega mõistvad, pakkusid täiega süüa ja rääkisime palju juttu, et no vähemalt ei olnud sellised ebameeldivad.
Alati on päevas paar korda hetk, kui sul on nii valus, et sa muutud täiesti debiilikuks. Mina näiteks hakkasin omaette üksi täiesti kõrist naerma, ümisedes laulma"head and shoulders, knees and toes" ja tantsima. Siis mõtled lihtsalt mis sind pärast tööd ootab ees ja ainult selle nimel elad. Kui teine päev oli läbi, siis mõtled, et no pool tehtud, suudan ka teise poole teha. Haige katsumus oli. Nagu üks rootslane ka igapäev mind utsitas, et " what doesn´t kill u, always makes u stronger and better" koguaeg lihtsalt oli toeks ja Rauno ka, et ma monster naine, et saan ilusti hakkama. TEAD MIS? SUL ON ÕIGUS. Ma olen tugev isiksus ja saan hakkama. mõtlesin ma endamisi. Igapäev koju tulnud uute villidega ja puusadest allapoole lihtsalt midagi ei tunne, vaeva sai nähtud, aga tehtud see sai.
Lõpuks muutus see koht nii omakeseks. Kõik rahvas kes seal töötas sai tuttavaks näoks kellega olid mingid erinevat jutud värgid. Nii palju naljakaid, huvitavaid ja lahedaid inimesi kohtas. Mõned olid üüüber fancyd, nägid sellised no ikka väga head välja oma parimates/kvaliteetsemateist/ilusamateis riietes, mõned olid sellised kes üritasid olla sellised tähtsad. Ulme riietus jälle seljas ja siis umbes sporditoss või feikbrändi kotid vms., leidus ka venelasi kes olid mega lahedad , mõned olid muhamedid ja no neid võib nimetama jäädagi. Palju inimesi igatahes kohtas.
Tore oli kaa, et no kuigi sured siis vähemalt inimesed ütlesid nii ilusasti ja see tegi tuju nii rõõmsaks kohe. Mõned olid lihtsalt armsad sellised nö.salajasedaustajad ja veits creepyd olid ka:D
Niii ja siis eile(kolmapäeval), tulin koju varem. Küsisin veits varem kuna pocketmoney päev oli ja pidin ju agentuuri selleks ka jõudma. Siiis käisin seal ära, kõik olid nii toredad agentuuris(mitte nagu Milanos-.-) ja tulingi siis koju. Sealt leidsin siis Marleeni ja uue tüdruku Marina(brasilku). Vaene tüdruk, oli tulnud samamoodi oma suurte kohvritega linnast siia koju ja tee peal metroos varastati juba tal rahakott kogu rahaga, mis tal kaasas oli ja no muu sisuga. Shiiit! päris halb. Rääkisime veidike ja käisime poes jälle. Tulime koju ja ma tegin endale kana, riisi ja eilse salatiga. kui maitsev! Aga see uus tüdruk on pretty boring:D Liiga vaikne, ei tunne huvi millegi vastu, arg ja veits imelik.(nt. tal on terve kamin täis kreeme, päevitusõlisid, veel kreeme, kreeme, kreeme ja veel kreeme, waaat). 17 on, kooli jättis pooleli 2 aastat tagasi modellinduse prst jaa rohkem nagu temalt ei saandki midagi teada. Not my type of person. Täna ka koju tulles ei tulnud tal ikka ühtegi sõna suust. :D njaaa. Hahhaaha, täna on haigelt närviline päev olnud, mina ja Marleen olema suurimad närvarid üldse. Minul algas kõik töölt tagasi tulemisest, kui rong haiges rõvedalt kala järgi, mis pani mind tahtma karjuda lihtsalt üle rongi"KES KURAT JA MIKS HAISEB KALA JÄRGI!?", pluss seal oli haige trügime, kui tulid 4 suurt gypsy vanamutti, kes lihtsalt räuskasid nii hullult, et ma kuulsin isegi läbi klappide, siis nad hakkasid seal veel oma big bootydega trügima, et istuda saaks, kui samal hetkel tuli teiselt poolt mingi naine, kes tahtis väljuda ja kolmadalt poolt mingi 4 turisti, kes hakkasid 1 peatus enne oma kohvreid alla võtma jne., mina koguaeg selle sagina vahel kokkupressitud, kukkusin äkitselt vabanevale toolile. Ma vaatsin nendele hullumeelsetele lihtsalt suu ammuli otsa ja ütlesin kõvasti: MIDAAA! Endal nagunii selline nõrkus ja siis kogu tee sealt koju, juhtus selliseid väikseid,aga mega tüütuid asju, mis lihtsalt viisid nii närvi ja siis ei meeldind Pariis üldse:D njaaaa, aga homme õnneks saab juba jälle castingutele trippida, FW omadele ikka. nii tore nii tore. Vaatab kuidas läheb, peab igatahes magama ja puhkama!!
xxxo
No comments:
Post a Comment